Mitmekordne suurendus meil on?

 

On tähtis aru saada, millise suurusega me objekti pildistame, sest nagu grupi nimigi ütleb, on siin tegemist mikromaailmaga ehk suurendus on suurem, kui 1:1 (näiteks suurendus on 2-kordne: 2:1 või siis märgitakse ka „2x“ – seda viimast varianti kasutan ka edaspidi).

Mida tegelikult tähendab 1:1 suhe?
See 1:1 suhe tähendab seda, et kui sul on näiteks täiskaader kaamera, siis on sinu kaamera sensori suuruseks 36x24mm ning kui sa pildistad objekti, mille suurus on 36mm (näiteks joonlauda, kus saadki pildile vaid 36mm), siis ongi suuruse suhe 1:1.

Pane tähele kindlasti seda, et kui sa pildistad makroobjektiiviga, mille peal on märgitud 1:1, siis see tähendab seda, et 1:1 suurendus saadakse enamasti objektiivi kõige lähemalt fokusseerimiskauguselt. Näiteks: objektiivi tehnilistes andmetes on märgitud, et lähima teravustamise kaugus on 0,185m, siis see tähendabki seda, et suurenduse 1:1 saadakse kätte just selliselt kauguselt, kui objekt on sensorist 18,5cm kaugusel. Kui pildistatav on aga näiteks 30cm kaugusel, siis suurendus pole enam 1:1 vaid juba 1:3 (see info on tihti objektiividel oleval skaalal ka kirjas). Näiteks on sellisel pildil, kus on 1:3 suhe, pildil juba 10,8cm. Kuigi pilt on tehtud endiselt makroobjektiiviga, ei saa me sellisel puhul rääkida enam makropildist.

Suuremaid suurendusi, kui 1:1-le, võimaldavad vähesed objektiivid, aga samas saab mõnikord vägagi lihtsate ja odavate lahendustega kätte suuremaid suurendusi, kui 1:1. Näiteks „adapter reverse ring“ ehk siis eesti keeles võiks kõlada tõlkes miskit „objektiivi tagurpidi asetamise adapter“. Peep Sooman on kirjutanud sellest lahendusest ka väikese õpetusartikli: https://fotojutud.ee/topics/tehnika/reverse-rongad-odavaim-pilet-ubermakromaailma/

Kuidas arvestada suuremaid suurendusi?
Kui tulla näidiseks joonlaua juurde tagasi, siis saame täiskaader kaamera puhul arvestada ka vastupidi. Näiteks selline pilt:

Kuna pilt on tehtud täiskaader kaameraga ning pildile on jäänud servast serva arvestades umbes 5mm, siis on suurendussuhte arvestus järgmine: 36/5=7,2x suurendus.

Järgmisel pildil aga on pildile jäänud vaid umbes 2mm – siin on siis tegemist umbes 18x suurendusega:

Kui aga pole tegemist täiskaader kaameraga, kuidas siis arvestada?
On erinevaid kaameraid ja siit ka – erineva suurusega sensoreid neil kaameratel. Näiteks – poolkaader kaamera (kasutatakse lühendit DX või APS-C; sensori suurus 24x16mm) puhul siis tuleb sul nendes arvestustes lihtsalt arvestada, et sensori laius on 24mm. Ehk siis 1:1 pildi saad kätte siis, kui objekt on 24mm pikkusega.

Milline kaamera sul on ning milline on kaamera sensori suurus – selle info saad sa enamasti teada kaamera kasutusjuhendist.

Teatud maani suurendustega pildistades saab ligikaudseid suurendusi teada kasutades tavalist joonlauda, aga kui pildistada juba suuremaid suurendusi kui 18x, siis on hea kasutada näiteks mikroskoobi objektiividele mõeldud skaalat:

Pildistades läbi mikroskoobi!
Mikrofotograafias kasutatakse tihti (kui pildistatakse läbi mikroskoobi) väljendit objective lens magnification ehk siis mikroskoobi objektiivi suurendus. See suurendus aga pole see mitmekordne suurendus satub kaamera sensorile – ja seal on mitmeid nüansse, mis seda mõjutavad. Näiteks kas on kaamera ja mikroskoobi läätse vahel ka okulaar oma suurendusega või mitte, kas oled kasutanud kaamera ja mikroskoobi vahel ka makrovaherõngaid või mitte – katsetamist-mängimist valikutega on mitmeid.
Näiteks võivad olla sellised suurendused: 4x mikroskoobi objektiiviga tuleb sensorile tegelikult 7,2x suurendus, 10x objektiiviga aga 18x suurendus.

Hüva mikromaailma uudistamist!